Friday, October 5, 2012

Parmupill ja techno saund

Järgneva video tegin kahel põhjusel.

Esiteks, päris mitu korda olen internetis ja päris elus sattunud kommentaarile, et ei tea kuidas parmupill läbi kitarriefektipedaalide võiks kõlada. Selle video jaoks juhtisin signaali läbi analoog oktaaveri (mis annab ka kerge madala distortioni), analoogdelay ja Mopho analoogfiltri. (Mopho on tegelikult süntesaator, aga seekord kasutasin ma sealt ainult filtrit ja LFO'd. Proovisin ka Bossi distortionit ning kuigi üksinda kõlab ta küll päris rajult - toob ülemhelid eriti teravalt esile - oli ta koos teiste effektidega siiski too much.

Teiseks, on mul ikka endiselt südamel, et parmupilli mainstream skene taoline muuseumiskene on. Vanadel salvestustel võib kuulda peamiselt polkasid, aga seda seepärast, et polka oli omal ajal populaarne. Minu meelest nüüd oleks igati loomulik jätk parmupillil mängida midagi, mis praegu on populaarne...

Tuesday, October 11, 2011

Kaasaegset parmupillimuusikat

Kui kunagi oli parmupill pigem omaette mängimiseks ja vähegi suurem ansambel või kuulajaskond seadis juba tõsised piirangud (kuna mängija peab siis mängima ju valjusti, aga valjusti mängimisel lihtsalt ei ole võimalik välja tuua kõiki neid nüansse, mida võib kuulda omaette vaikses toas mängides), siis viimasel ajal seoses parmupilli helitehnilise võimendamisega on parmupilli staatus tasapisi muutumas ja on tekkinud toredaid ansambleid, kus parmupill on peamine või üks peamistest pillidest.

On huvitav, milliseks kujuneb parmupillipõhise muusika tulevik, sest seoses parmupilli pikaajalise muuseumipilli staatuse ja 60ndate kultuurirevolutsioonist kõrvalejäämisega on parmupilli salvestamine ja miximine üsna vähe-uuritud ala. Näiteks, harva kuuleb parmupillisalvestust, mis oleks sama võimas kui need helid, mida ma kuulen oma peas, kui ma ise parmupilli mängin. Nagu üldse hea ülesvõtte puhul, peaks ka parmupillisalvestus või -võimendus looma mingi lisaväärtuse, kuna kui ta seda ei tee, on ta igal juhul kehvem kui originaalmaterjal. Eks näis, mis tulevik toob - tehnoloogia on teinud ilusaid asju ja ehk teeb ka edaspidi.

Kui ma nüüd juba ütlesin "parmupill kui muuseumipill", siis lubage ma natuke seletan. Laias laastus ja pooleldi naljatades võib inimeste teadmised parmupilli kohta jagada kolmeks. Ühed on need kes mõtlevad parmupillist umbes nagu mina. Teised on need, kes teavad umbes nii palju, et parmupilliga saab "plinn-plönn" teha. Peavoolu jaoks aga on parmupill miski, mida folk-rock bänd kontserdil kasutab, et publikule ekstra-eksootikat pakkuda; miski mis on väärtuslik sellepärast, et ta on vana; igatahes miski, mis on surnud - oma elava tee lõpetanud. Seda ma nimetan parmupilli muuseumipilli staatuseks.

Esitlen nüüd mõnda ansamblit/artisti, kellega mu (peamiselt virtuaalsed) teed on ristunud. Ma ei väida, et nad kõik oleksid jõudnud ideaalini, mida ma siin kirjeldasin, aga kahtlemata on nad sammuke "muuseumipillist" edasi.

MEISTERJAAN


Oujee, minu muusika: https://soundcloud.com/meisterjaan/sets/ilusad-illusioonid

AIRTIST
Biodünaamiline trance-projekt, nagu nad ise ütlevad. Áron Szilágyi parmupillil, Markus Meurer didgeridool, Döme beatboximas.

Lugege täpsemalt kodulehelt.

LOOPING JAW HARP ORCHESTRA - Elephant Road
Myspace'st: "Kui muusikalise liigirohkuse eest seisev orkester, on LOOPING - jättes maha elektrikitarrid - otsustanud lahkuda meinstriimiradadelt ja resoneerida elegantselt nagu elevandid."


Rohkem lugusid leiab myspace'st ja plaati saab osta siit.

LITTLE TONGUE VIBRATION ORCHESTRA

Jällegi üks tore džungel, kus elutsevad parmupillid, trummikomplekt, tablad, hang, didgeridoo, kitarr, viiul, vokaalid ja mõnikord muudki elukad.



J.M. NASIM - The Psychedelic Jew's Harp

Esiteks, kuulake mõned loo näidised siit. Vähemalt mina poleks osanud ise selle peale tulla, et kõik need lood on mängitud laivis ühe inimese poolt. Ei mingit loopimist, sämpleid ega multi-trackingut. Parmupillist läheb heli (kuhu mõnikord lisandub mängu aeg ümisemine) otse programmeeritud automeeritud protsessoritesse, kus parmupillil mängitava põhjal genereeritakse (minu meelest peamiselt step sequence'il põhinev) rütm ja elektrooniline taust.J.M. Nasim: "The Psychedelic Jew’s Harp project appeared as a vision several years ago and continues to serve my life as a navigator and teacher. My wish would be that this music manifest inspiration in the mind and heart of the listener."

Veel parmupillifilosoofiat leiab tema kodulehelt.
JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind"
Lõpetuseks midagi parmupillifriikidele. Vladimir Markov, Prass Olga ja Aksenty Beskrovniy on moodustanud improvisatsioonil põhineva parmupillitrio, salvestanud plaadi (kõik lood on stuudios improviseeritud) ning teinud selle tasuta allalaetavaks. Üks lustakas lugu neilt: http://www.archive.org/download/BmpSongOfTheWind2011/12WereGoingToYou.mp3

Loe rohkem ja lae album alla SIIT.

Saturday, October 8, 2011

Danmoi ehk Vietnami parmupill


Tegemist on Kagu-Aasia hõimude leiutisega, populaarseim huulte pealt mängitav parmupill maailmas. Varem tehti seal analoogseid pille bambusest, aga pärast Vietnami sõda, kui kõikjal vedeles padruni- ja mürsukesti, leiti, et neist saab häid parmupille valmistada. Sellest ajast peale on messingist ja huulte pealt mängitavad parmupillid muutunud aina populaarsemaks ning tänaseks on tekkinud lausa koolkond mängijatest, kes eelistavad danmoisid Lääne tüüpi parmupillidele. Muide, arheoloogilised leiud viitavad sellele, et Lääne tüüpi parmupill on tasapisi välja arenenud arhailisest danmoist.

Veel on teada, et Kagu-Aasia hõimud mängivad parmupilli veidike sarnase loogikaga nagu saamid oma joikusid laulavad. Ehk siis, saamidele joigu ja Kagu-Aasia hõimudele danmoi mängu puhul ei ole tegemist klassikalises mõttes muusikaga - pigem on see midagi meditatsiooni taolist, kus tähtis ei ole dramaturgiline kõver, algus, lõpp ega isegi mänguosavus.

Märkimist väärib ka tõik, et mitmetes hõimudes on parmupill ajalooliselt olnud kasutusel peamiselt kurameerimisvahendina. Nimelt, noorte inimeste vaheline näost näkku rääkimine on paljudes Kagu-Aasia hõimudes olnud tabu, mistõttu leiti võimalus selles tabust mööda minna läbi parmupillimängu. Peigmehekandidaadid käisid öösiti armastatud tüdruku onni taga parmupilli mängimas, tüdruk siis valis kõige ägedama mänguga poisi välja ja oligi asi korras. Tuleb tõdeda, et ka käsiloleva postituse autorit kummitab aeg-ajalt mõte, et mida paremini ta parmupilli mängib, seda ihaldatum armuke ta on. Tihtipeale öeldakse ka sõnu läbi parmupilli, mis Kagu-Aasia keelte tonaalsuse tõttu nende keelte kõnelejaile on eriti hõlbus.  "Noored hmongid on väga häbelikud. Kui nad armuvad ei räägi nad sellest kellelegi ega käi kohtingutel. Küll aga lähevad poisid öösel tüdrukutele seina taha ja kasutavad parmupilli, et läbi seina oma tundeid väljendada" kirjeldab Chong Moua Lee siin Joan Rabinowitz'i poolt kirja pandud artiklis.

Danmoi tähendab vietnami keeles "huulte pill", hmongi keeles öeldakse danmoi kohta "ncas". Suure tõenäosusega olid maailma esimesed parmupillid luust või bambusest (bambust pille tehakse jõudsalt ka tänapäeval) ja pärinesid Aasiast.

Mängutehnika peamine erinevus lääne tüüpi pillidega võrreldes on, et oma kerguse tõttu ei pea danmoi'd vastu hambaid suruma, vaid võib mängida huulte pealt, mis annab suule ja keelele veidi rohkem vabadust ning avaldab vasakule käele vähem pinget. Pole mõtet kõrvutada tavalist parmupilli ja danmoi'd, et kumb on parem. Nad on erinevad pillid ning üks ei saa asendada teist.

Tundub, et hmongidel on mingisugune üsna täpne parmupillikeel, mille mittetundjatesse vähemalt üks hmong suhtub kui kehvematesse mängijatesse. Sest ühe laheda video alt leidsin taolise kommentaari: "iam the real hmong......Now can anybody make it talks? if is not talking then your not playing it right...." Küllap selline suhtumine on pigem erand, aga annab siiski aimu hmongide parmupillikeele traditsioonidest.

Siin aga üks video "mikrofoniga rünnatud" hmongi naisest. Ta ei ole küll video võtmise hetkel väga teemas, aga annab aimu hmongide omapärasest mängutehnikast, mida lääne mängijate videotes nii väga ei näe.


Dan moil on palju sugulasi. Neist võib-olla tuntum on hoho ehk khou xiang ehk mitu väikest dan moi'd ühte punti köidetuna. Tutvustan teile minu teada parimat khou xiang'i mängijat, Wang Li:

Saturday, October 1, 2011

Parmupill kui eriline pill

Kes on rohkem parmupilli mänginud, on kindlasti tähele pannud, et pärast mängimist on veidi teistsugune tunne. Tuleb see järjepidevast rütmistatud hingamisest; vibratsioonidest, mis mõjutavad aju alfa-, beta- ja gammalaineid; kosmilisest sidemest igavikuga, kogemata mängides viisi, mida 1000 aastat tagasi mängis šamaan või millestki muust, aga midagi parmupilli juures on, mis mõjutab parmupillimängija teadvusseisundit tugevamalt kui näiteks kitarr.

Parmupill on intiimne instrument. Mina isiklikult laenaks võõrale inimesele kergema südamega oma autot kui parmupilli. Võib-olla mängib selle juures rolli parmupilli mängimismeetod - suu, sülg, keel -, aga kes teab. Parmupill ja inimene täiendavad teineteist nagu kitarri kael ja kõlakast. Parmupill ei kõla ilma suuõõneta ja inimene ei saa mängida parmupilli ilma parmupillita. Öeldakse, et parmupill ja inimene saavad aja jooksul üheks. Paljud mängijad korraldavad oma pillile matused, kui see katki läheb.

Tõlgin ühe lõigu Vene parmupillimeistri Valery Eroshev'i artiklist:
"Iga parmupill vajab erilist hoolt. Sa peaksid saama parmupilliga energeetiliselt võimalikult lähedaseks. Mina, näiteks, kannan oma parmupilli alati endaga kaasas - taskus või kusagil mujal käeulatuses. See aitab mõista parmupilli hinge ja seda paremini mängida. On üks maagiline nähtus, mida olen täheldanud ja soovitan algajal proovida. Kui midagi on valesti, kui sa alustad mängimist, ära muretse selle pärast. Kanna parmupilli endaga mõnda aega kaasas ja ma kinnitan, et juba päevast piisab, et asjalood paraneksid."

Lisaks enda teadvusseisundi muutmisele on palju kirjeldusi parmupilli kasutamisest šamanistlikul ravitsemisel. Üks lugu (leitud siit blogist) jakuudi šamaanist ja parmupillivirtuoosist Spiridon Spiridonovich Shishiginist: Spiridon rääkis mulle ilusa loo parmupilli abil ravitsemisest. Tema juurde tuli üks vana ja väga haige mees. Spiridon pani mehe jõekaldale istuma ja hakkas mängima. Lihtsalt mängis tundide viisi ja palus vaimudel "haigus" maha pesta ja jõevooluga ära kanda ning mees sai terveks.

Kuigi Valery Eroshev väidab, et parmupilli abil transsi minemine on lihtne, tasub meeles pidada, et enamik lihtsaid asju on tegelikult üsna rasked. Minu jaoks on kasulik olnud ühe teise parmupillimeistri, Valdimir Potkini õpetus: "Ärge kiirustage erinevate "šamanistlike" tehnikate rakendamisega - eriti kui te olete need kusagilt raamatust õppinud -, sest ainult tõeline šamaan suudab teile seletada, kuidas ja milleks neid tehnikad kasutada. Mängige lihtsalt enese naudingu jaoks ja kui te olete valmis, ütleb parmupill teile ise, mida tuleb teha. Uskuge mind ja võtke rahulikult. Edu!"
Selles ma arvan, et on tõesti suur tõde. Olen paar korda mõelnud, et nii, nüüd ma istun maha, hakkan mängima ja üritan transsi minna. Kahjuks on sellise alguse puhul alati mingi kramp sisse jäänud ja vähemalt minu jaoks ei ole transist küll asja saanud. Ma arvan, et ma enam-vähem tean, mis transs on ja kõige lähedamale olen ma sellele kindlasti jõudnud just siis, kui ma otseselt ei ole üritanud seda saavutada.

Tõsi on, et transsi mängimine eeldab küll natuke teistsugust lähenemist, kui näiteks harjutamiseks mängimine või mingi viisijupi esitamine. Tuleb ära unustada kõik tehnikad ja nipid ning lihtsalt mängida. Samas, kui endale seada aluseks, et ühtki tehnikat ei tohi kasutada, tundub mäng lihtsalt veidi igav ja ei innusta üldse. Kõige paremad kogemused on minu jaoks olnud need, kus ma esialgu võib-olla olen midagi katsetanud või harjutanud, aga siis end lihtsalt mängima unustanud ja alles pärast mängu aru saanud, et ma tunnen end nüüd umbes samamoodi nagu pärast seenetrippi.

Lõpetuseks, "Põhjapõdrakarjuse lugu" jakuudi suurmeistri, Spiridon Shyshigyn'i esituses:

Friday, September 30, 2011

Kuidas mängida parmupilli - III osa, lisatehnikad

See nippide nimikiri ei ole lõplik ja loodetavasti ei saa ka kunagi lõplik olema.

Vasaku käe sõrmedega teraskeele blokeerimine (techno)


*Üks võimalus on teha nii nagu siin: http://www.youtube.com/watch?v=9MCA7zU38UE
Parmupilli hoitakse pöidla, nimetissõrme ja nimeta sõrmega, nii et keskmine sõrm jääb vabaks. Täpselt samal ajal, kui parem käsi tõmbab keelt (endast eemale tõmmates on seda parem teha), vajutab vasaku käe keskmine sõrm keele peale ja kostub summutatud terav "tak", järgmise keele tõmbe aeg keelt ei summutada. Summutatud-lahti-summutatud-lahti jne. Et see eriti ägedalt kõlaks, peab seda piisavalt kiiresti tegema ja hingamisega tooni võimendama.

*Teine võimalus on teha nii nagu siin: http://www.youtube.com/watch?v=ceEEZQkMp2Y
Noormees siin videos kasutab parmupilli hoidmiseks küll C-asendit, aga seda tehnikat saab kasutada ka kõigi teiste minu esimeses postituses kirjeldatud asenditega. Keel on pidevalt blokeeritud - eriti vahet pole millise sõrmega blokatsioon toimub, peaasi et oleks parajal määral - ja rütm tehakse hingamisega. Pane tähele (kehtib endast eemale mängimise puhul), et kui sa sisse hingad, kõlab keel rohkem kui välja hingates. Ning lühike ja tugev õhu välja või sissetõmme tekitab löögi, samas kui sujuvam sissetõmme tekitab midagi bassi moodi.

*Kolmas blokatsiooni valda kuuluv võimalus on kasutada pöialt, et keelt raami lähedalt natuke ettepoole suruda. Heli on veidi summutatud, aga parmupilli helistik muutub umbes pool tooni kõrgemaks. Siin: http://www.youtube.com/watch?v=POACRbmaR90 umbes neljakümnenda sekundi juures kasutab seda effekti Lawrence Glaister.

Jalg

Paljude traditsioonilises stiilis mängijate meelest on lausa kohustuslik, et parmupillimängu juures käib iga löögi peal jalaga mats vastu põrandat. Miks mitte proovida?

Staccato ja teraskeele kiire summutamine sujuva mängu vahele

*
Üks võimalus on parema käe sõrm pärast keele tõmbamist keele otsale kiiresti tagasi tuua, nii et noot vaikib koheselt. Samuti võib kasutada vasakut kätt, et keelt blokeerida.

*
Teine võimalus on kasutada oma huult. Kui parmupill on õigesti suus, tuleb haarata huultega üle raami aisade, nii et keel saab blokeeritud. Eelmise tehnika ees on tal see eelis, et siis ei pea nii palju parema käe peale mõtlema. Saund on ka natukene teine. Väga jäiga või muul viisil ohtliku keelega, või kui valesti teha, on oht huult veristada, aga enamasti seda ei juhtu.

Kappamine ja tremolo
Kui tõsta küünarnukk üles ja võtta parema käega Kesk-Aasia asend (vt esimest postitust), võib mängida vaheldumisi nimeta-, keskmise ja nimetissõrmega nagu Yann Falquet siin väga hästi seda teeb: http://www.youtube.com/watch?v=4kR0zxp0gjE

Oma keelega rütmide tekitamine

Siin on väga palju võimalusi. Mõned silbid mida proovida: "tš tš tšk", "tšut-tšut" "ta-ta-ta", leiutage ise edasi. Häälikuid muidugi ei ole vaja välja hääldada. Jällegi näide Yann Falquetilt: http://www.youtube.com/watch?v=4kR0zxp0gjE

Beatbox

Soovitan youtube'st otsida beatboxi õpetusi ja harjutada kõri pealt basstrummi tegemist. Mul endalgi on see harjutamine parasjagu käsil ja mõned beatboxikaugemad inimesed petan juba ära. Paar näidet parmupillibeatboxist:
http://www.youtube.com/watch?v=5GQ_jOPfhzE
http://www.youtube.com/watch?v=rqjAYBmLfPM

"Trrrr"

*Kõlab nii: http://www.youtube.com/watch?v=A66SULQjizc
Ma ise seda kahjuks teha ei saa, kuna ma ei oska "R"i hääldada. Tõlgin youtube'st selles samas videos mänginud tüübi õpetuse: "Seda on lihtsam teha, kui sa oled heebrea keele rääkija. Proovi põristada "R"i aga ilma hääleta, puhudes lihtsalt õhku välja. See peaks kõlama nagu kassi nurrumine. Kui sa õhku välja puhud, peaks keele tagumine osa lööma vastu suulage. Nagu heebrea "R", või vene veerev "R""

Mordent
Väidetavalt leiutas selle tehnika Vladiswar Nadishana, muusik ja videoartist Siberist. Pilli tuleb hoida pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrmega. Nimeta sõrm on aisa peal ja kui parema käega on keelt tõmmatud, võib nimetissõrme küüne korraks õrnalt vastu keelt panna, mis teeb hetkeks põhitooni kõrgemaks. Seda on parem teha pilliga, millel on hea sustain ja küünega, mis ei ole kõige lühem. Helinäide Robert Vandre lehelt.


Thursday, September 29, 2011

Kuidas mängida parmupilli - II osa, nootide leidmine

Kunagi ma arvasin, et kõik noodid ja nende intervallid on suhteliselt juhuslikult välja mõeldud ja nüüd kokkuleppeliselt reegliks tehtud. Siis sain teada, et loodusseadused on sellised, et kui võtta mingisugune heli, ütleme näiteks üksiku parmupillikeele heli, ja hakata uurima, mida see heli endas sisaldab, siis mõned nüansid, ülemhelid, tõusevad esile, on kõige kergemini resoneerivad ja need moodustavadki ülemheliskaala.

Suu kuju muutmise läbi erinevate ülemtoonide võimendamiseks, et eristuks soovitud meloodia, on olemas üsna konkreetne tehnika, millele mõnikord viidatakse kui "Norra tehnikale".

Kes tahab ülemheliteooriast täpsemalt teada, soovitan lugeda näiteks
Vladimir Markovi saiti: http://www.varganist.ru/41e.html
ja Robert Vandre saiti: http://www.rvandre.de/tones.html#Natural

Ülaltoodud linkidel on parmupillinootide leidmist üsna põhjalikult kirjeldatud. Siin blogis püüan seletada nii nagu ma soovin, et mulle oleks seletatud.

*Esiteks, teen teid teadlikuks sellest, et kurgul on kaks põhiasendit: kinni ja lahti. Loomulikus lõdvestunud asendis on kurk lahti. Kinni on kurk aga näiteks siis, kui hakkad ütlema "K", aga ei lase häälikut lahti. Kinnise kurguga ei saa suu kaudu hingata.

*Soovitan teil lahtise kurguga üles otsida kolmkõla (C-duuris on selleks Do-Mi-Sol). Mängi järjest Do-Mi-Sol-Mi-Do, proovides erinevaid keele asendeid, kuni leiad enam-vähem õige koha. Do puhul on keel all, Mi ajal liigub üles ja Sol on veel kõrgemal. Do'st allapoole jääb veel 4 kättesaadavat nooti, nii et päris ekstreemselt suureks ei ole mõtet suud Do jaoks ajada. Mina tegin alguses selle vea, et oletasin, et Do ajal on keel nii maas kui saab, Mi ajal tõusab umbes suuõõne keskele ja Sol ajal on vastu suulage. Tegelikult jäävad kõik need kolm nooti suuõõne keskmest veidi allapoole ja on üsna ligistikku, nii et pigem võib endale võtta ülesandeks keelega võimalikult väikeseid liigutusi teha.

*On parem, kui teil ei ole see kõige odavam Austria suveniirpill, kuna sellega tavaliselt ei saa kõiki noote kätte. Ja väga madalatele pillidele kehtivad ka veidi teised reeglid. Parmupillid kõrgest F'ist kuni B'ni on parim vahemik ülemhelide mängimiseks.

*Järgmisena tulevad mängu kurgu asendid. Parmupilli heliredeli mängimine käib nii, et kui teil lahtise lahtise kurguga kolmkõla on käes, tuleb iga kolmkõla noodi järele lisada noot sama keele asendiga, aga kinnise kurguga.

Do - 1 keele asend, lahtine kurk
Re - 1 keele asend, kinnine kurk
Mi - 2 keele asend, lahtine kurk
Fa - 2 keele asend, kinnine kurk
Sol - 3 keele asend, lahtine kurk
La - 3 keele asend, kinnine kurk
Si - 4 keele asend, jne

*Parmupilli ülemheliskaala erineb tavalisest tempereeritud skaalast, mida võib klaveriga mängida. Vladimir Markovil on SIIN üleval mõned head harjutused algajale, parmupilliheliredelid ja ühtlasi, kui te muusikaga varem tegelenud ei ole, saate sealt kuulata, kuidas kõlab kolmkõla.

*Nagu Markovgi kirjutab, saab parmupillil tegelikult mängida üle kahe oktaavi, heade madalate pillidega isegi kolm, aga ma oletan, et kui teil juba see esimene põhiline skaala selge on, oskate tunde järgi ka ülejäänud vajaminevad noodid üles leida. Kui ei, lugege Markovi lehte.

(⊙_◎)

Mul läks nii, et kolmkõla sain juba ilma juhendamiseta intuitiivselt selgeks. Kurgu sulgemise ja avamise tehnikast kuulsin Cätlin Jaago juhendatud paaritunnises parmupilliõpitoas ja siis läks umbes nädal, et sellega veidike harjuda ning veel umbes nädal, et aru saada, et ma mõnedest asjadest olen siiski valesti aru saanud. Kui usinalt harjutada ja head juhendust saada, võib paari päevaga meloodiate mängimise selgeks saada.

Paljude parmupillientusiastide arvates on parmupilli abil meloodiate mängimine kõige vingem asi, mida parmupilliga saab teha. Mina nii ei arva, aga kasulik on seda osata siiski.

Lõpetuseks, kurgutehnikaga mängitud "Põhjapõdrakarjuse laul", mängib seesama Vladimir Markov kelle saidile ma olen siin palju viidanud.

Wednesday, September 28, 2011

Kuidas mängida parmupilli - I osa

Pea alati meeles, et ei ole olemas ainuõiget meetodit parmupilli mängimiseks. Mängi nii, kuidas sulle meeldib. Tegelikult ei ole sul mingeid õpetusi vaja.
Minu mänguõpetuse esimene peatükk tutvustab kõige esmasemaid valikuid, mis parmupillimängijal ette tulevad. Teises osas kirjeldan meloodiate mängimise tehnikat ja kolmandas osas näitan veel mõned nipid.

\(☆o◎)/

KUIDAS HOIDA

*Tavaliselt võetakse parmupill vasakusse kätte, nii et sõrmed teraskeelt ära ei summutaks ja pannakse aisad (kaks paralleelset sirget raamil) esimeste hammaste vastu (mitte hammaste vahele, vaid pigem neist veidi ettepoole), jättes hammastele piisava vahe, et teraskeel saaks vabalt liikuda ja heli tekitada. Nüüd aga kõigest sellest täpsemalt.

*Läänemaailmas kõige levinum viis parmupilli hoidmiseks on hoida parmupilli nimetissõrme, keskmise sõrme ja pöidlaga, umbes nii nagu sellel toredal fotol hoiab Ruuben Kesler.

*Mõned hoiavad parmupilli tihtipeale ka nii, et moodustavad pöidla ja nimetissõrmega ümber parmupilli kaare "C" tähe kuju ja hoiavad pilli ainult nende kahe sõrmega. See tehnika toimib paremini, kui on ümmarguse raamiga, piisavalt pikkade aisadega pill.

*Tehnika, mis viimasel ajal on psühhedeelset tantsumuusikat armastavate noorte seas jõudsalt populaarsust kogunud, näeb välja umbes nagu esimene, aga parmupill võetakse pöidla, nimetissõrme ja nimeta sõrme (mitte keskmise) vahele, nii et keskmine sõrm jääb vabaks, et teha kõiksugu keele blokeerimise tehnikaid, nagu nt siin videos. Keele blokeerimisest kirjutan ülejärgmises postituses pikemalt.

*Kui on sobiva kujuga raam, nt kolmnurkne, ja pill on piisavalt pehme keelega, hoitakse mõnikord raami alumist osa pöidla ja nimetissõrme vahel nagu siin õpetatakse.

Kagu-Aasiast pärit Dan Moi'dega on muidugi teine lugu ja Põhja-Hiinas on (kahjuks küll hääbuv) traditsioon teha parmupille, mida ei peagi käega puutuma, aga see postitus siin on kõige tavalisematest parmupillidest. Dan Moist kirjutan hiljem.

KUIDAS KEELT TÕMMATA

On palju erinevaid võimalusi. Kirjeldan mõnda levinumat.

*Viljandi parmupillikoolkonna ema Cätlin Jaago tõmbab keelt suhteliselt sirge keskmise sõrmega, hoides käelaba, nii et peopesa on näoga risti ja suunatud vasakule. Sõrme liikumine tuleb sirgest edasi-tagasi randmeliigutusest. Juhan Suits seevastu kasutab minu meelest peamiselt nimetissõrme, mis on kergelt kõver ja tema randmeliigutus on rohkem nagu pöörde moodi.

Keelt enda poole tõmmates ei ole seda ohtu, et sa teda liiga kõvasti tõmbad, kuna pillimeister on enamasti sellega arvestanud, et keele tipp võib aisade vahel ära käia. See tehnika on muidu igati hea, aga edasi-tagasi mängimiseks - st keele kordamööda enda poole ja endast eemale tõmbamiseks - kõige paremini ei sobi, kuna enda poole mängimisel on randmeliigitus üsna pikk ja edasi-tagasi mängimisel on parem liigutada sõrme veidi väiksema amplituudiga.

*On eristatav veel konstantne ja mittekonstantne mänguviis. Konstantne tähendab, et parem käsi käib terve mängu jooksul ühtemoodi ta-ta-ta-ta-ta-ta ja variatsioonid tulevad kõik suust. Mõned ainult nii mängivadki - sealhulgas enamik Eesti pillimehi, keda 100 aasta vanuste salvestuste pealt võib kuulda. Viljandi uuele koolkonnale ja ka mulle jällegi meeldib vahepeal mõned löögid vahele jätta. (Kuigi, kui ma pikemalt mängin, jään tihtipeale lõpuks ikkagi ühe löögi peale.

*Pikka aega oli minu lemmikstiiliks mäng keskmise sõrmega endast eemale, pannes nimetissõrme kesmise sõrme taha toeks umbes nagu Aron Szilagyi siin õpetab. Mulle meeldib endast eemale mängides see tunne, nagu saadaksin midagi teele, endast ära. Justkui pilluksin noote õhku. See tehnika võimaldab mängida ka veidi valjemini. Lisaks on juba varemalt viidatud trance-style-sõrmegablokeerimise tehnikat parem teha endast eemale mängides, kuna samal ajal keelt endast eemale tõmmates ja sõrme sinna peale vajutades, kostub hea attackiga löök. Ja kiirete edasi-tagasi tehnikate jaoks on see ka hea. Väidetakse küll, et endast eemale mängimine lõhub pilli kiiremini ära, aga minu meelest väidavad seda peamiselt need, kes vähe endast eemale mängimisest teavad ja eeldavad et endast eemale mängitakse sama pika randmeliigutusega nagu enda poole, kuigi tegelikult nõuab endast eemale mängimine palju väiksemat tõmmet, et enda poole tõmbamisega võrdväärse valjusega heli tekiks.

Algajal võib kergesti tekkida tunne, et tahaks valjemini mängida ja siis ta hakkab eriti kõvasti keelt tõmbama. See siiski eriti hea mõte ei ole - enne tasuks veidi hingamisega ja suu kujuga mängida ja siis peaks soovitud valjus ka tulema.

*Kui pillil ei ole keele tipus rõngast, vaid on lihtsalt naga, on hea endast eemale mängimisel vahepeal pöialt kasutada, et sõrmenahk hellaks ei muutuks. Kagu-Aasia rahvad mängivad tihtipeale pöidlaga.

*Veel üks hea variant on toetada parema käe nimetissõrm vasaku käe keskmisele sõrmele, hoides peopesa enda poole ja tõmmates keelt nimetissõrmega kasutades ainult sõrmelihaseid, nagu paljud hindud mängivad. Sobib täpsema ja meloodilisema mängustiili jaoks ja on paremale käele minimaalselt väsitav.

*Mõned eelistavad kergitada oma parema käe küünarnukki, hoida sõrmi paralleelselt keelega ja mängida siis nt keskmise sõrmega. Selline mängustiil tekitab veidi teistsuguse saundi.

*Keskaasias mängitakse peaaegu alati niimoodi. See asend on eriti hea, et teha hobusekappamist.

Lisaks on olemas veel selliseid kaunidusi:


Need olid lihtsalt mõned variandid, mida on varem kasutatud. Suhtu pilli austusega ja sa ei tee midagi valesti.

KUIDAS HINGATA

Hingamine, ohuvoolu katkestamine ja suunamine on oluline osa parmupillimängust. Mõne pilli puhul pole vaja keelt isegi tõmmata - piisab kui panna pill õigesti suhu, tõmmata õhku sisse ja hääl hakkabki tulema.

Võimalusi on liiga palju, et neid kõiki üles lugeda, aga siin paar näidet kuidas õhuga rütmi juurde tekitada:
http://youtu.be/LkXFaRJH8kE

http://youtu.be/ViY1MbxZLoI

Parmupillimäng eeldab hingamist muusika rütmis. Mõnikord juhtub, et ei pane tähelegi millal sa lõpetad hingamise selleks, et pilli mängida ja hakkad pilli mängima selleks, et hingata. 

HÄÄLIKUD

Arvatavasti iga parmupillihuviline tuleb selle peale, et muuta oma suu kuju vastavalt erinevatele häälikutele. Üldiselt soovitan lihtsalt katsetada ja kuulata. Alustada võib nii, et panna keel sellisesse asendisse nagu ütleks "O" ja siis mängimise ajal tõsta ta üles asendisse nagu ütleks "I".

KOKKUVÕTTEKS


Peamine on, et olge loomingulised, ausad ja nautige parmupillimängu.
Lõpetuseks, Fiodorova Natalia elektri-parmupillil, Jakutskist: