Friday, October 5, 2012

Parmupill ja techno saund

Järgneva video tegin kahel põhjusel.

Esiteks, päris mitu korda olen internetis ja päris elus sattunud kommentaarile, et ei tea kuidas parmupill läbi kitarriefektipedaalide võiks kõlada. Selle video jaoks juhtisin signaali läbi analoog oktaaveri (mis annab ka kerge madala distortioni), analoogdelay ja Mopho analoogfiltri. (Mopho on tegelikult süntesaator, aga seekord kasutasin ma sealt ainult filtrit ja LFO'd. Proovisin ka Bossi distortionit ning kuigi üksinda kõlab ta küll päris rajult - toob ülemhelid eriti teravalt esile - oli ta koos teiste effektidega siiski too much.

Teiseks, on mul ikka endiselt südamel, et parmupilli mainstream skene taoline muuseumiskene on. Vanadel salvestustel võib kuulda peamiselt polkasid, aga seda seepärast, et polka oli omal ajal populaarne. Minu meelest nüüd oleks igati loomulik jätk parmupillil mängida midagi, mis praegu on populaarne...

Sunday, December 25, 2011

Traditsiooniline viis parmupilli õppimiseks

Mõnda aega tagasi kirjutasin Tran Quang Hai'le ja palusin tal kirjeldada oma techno-style mängu meetodit. Kirjavahetus oli küll veidi pikem, aga kõige tugevamat mõju avaldas mulle tema viimane vastus:

"Dear Jaan,
this is the tradtional method to learn the technique : IMITATION.

Wishing you a good progress in your training .


Best,

Tran Quang hai"


Ja nii see vist on. Siit blogist võib küll mängutehnika kohta nii mõndagi lugeda, aga kõige orgaanilisem on vist lihtsalt kuulata teisi m2ngimas ja kui miski huvi pakub, proovida j2rele teha.

Kellel huvi on, v6ib kuulata sellist salvestust::
http://jaanfelsland.planet.ee/parmupilliblog/polka.mp3

Ruuben Kesleri m2ngitud. T6en2oliselt millalgi 20. sajandi alguses. Kui meeldib, proovige j2rgi m2ngida. Minu jaoks oli see ysna raske ja ma ei julge v2ite, et ma t2pselt samamoodi nyyd oskan m2ngida, aga selle protsessi k2igus 6ppisin nii m6ndagi.


Põhilised avastused said tehtud töötades järgneva fragmendiga (sama fragmendi waveformi näete ka ülaloleval pildil):
http://jaanfelsland.planet.ee/parmupilliblog/polka_fragment.mp3
aeglustatud variant:
http://jaanfelsland.planet.ee/parmupilliblog/polka_fragment_aeglane.mp3

P.S.
Üks lihtne ja väike programm, millega on hea helifaili analüüsida, aeglustada/kiirendada või helikõrgust muuta on Reaper. Kes taoliste asjade vastu huvi tunneb, soovitan ära proovida.

Edu!

Tuesday, October 11, 2011

Kaasaegset parmupillimuusikat

Kui kunagi oli parmupill pigem omaette mängimiseks ja vähegi suurem ansambel või kuulajaskond seadis juba tõsised piirangud (kuna mängija peab siis mängima ju valjusti, aga valjusti mängimisel lihtsalt ei ole võimalik välja tuua kõiki neid nüansse, mida võib kuulda omaette vaikses toas mängides), siis viimasel ajal seoses parmupilli helitehnilise võimendamisega on parmupilli staatus tasapisi muutumas ja on tekkinud toredaid ansambleid, kus parmupill on peamine võik üks peamistest pillidest.

On huvitav, milliseks kujuneb parmupillipõhise muusika tulevik, sest seoses parmupilli pikaajalise muuseumipilli staatuse ja 60ndate kultuurirevolutsioonist kõrvalejäämisega on parmupilli salvestamine ja miximine üsna
vähe-uuritud ala. Näiteks, kunagi ei ole ma veel kuulnud salvestust, mis oleks sama võimas kui need helid, mida ma kuulen, kui ma ise parmupilli mängin. Nagu üldse hea ülesvõtte puhul, peaks ka parmupillisalvestus või võimendus looma mingi lisaväärtuse, kuna kui ta seda ei tee, on ta igal juhul kehvem kui originaalmaterjal. Eks näis, mis tulevik toob - tehnoloogia on teinud ilusaid asju ja ehk teeb ka edaspidi.

Kui ma nüüd juba ütlesin "parmupill kui muuseumipill", siis lubage ma natuke seletan. Laias laastus ja pooleldi naljatades võib inimeste teadmised parmupilli kohta jagada kolmeks. Ühed on need kes mõtlevad parmupillist umbes nagu mina. Teised on need, kes teavad umbes nii palju, et parmupilliga saab "plinn-plönn" teha. Peavoolu jaoks aga on parmupill miski, millega kunagi tehti muusikat; miski, mida folk-rock bänd kontserdil kasutab, et publikule 18. sajandi tantsulugude näol ekstra-eksootikat pakkuda; miski mis on väärtuslik sellepärast, et ta on vana; igatahes miski, mis on surnud - oma elava tee lõpetanud. Seda ma nimetan parmupilli muuseumipilli staatuseks.

Esitlen nüüd mõnda ansamblit/artisti, kellega mu (peamiselt virtuaalsed) teed on ristunud. Ma ei väida, et nad kõik oleksid jõudnud ideaalini, mida ma siin kirjeldasin, aga kahtlemata on nad sammuke "muuseumipillist" edasi.

AIRTIST
Biodünaamiline trance-projekt, nagu nad ise ütlevad. Áron Szilágyi parmupillil, Markus Meurer didgeridool, Döme beatboximas.



Lugege täpsemalt kodulehelt ja vaadake Myspace'i.


LOOPING JAW HARP ORCHESTRA - Elephant Road
Myspace'st: "Kui muusikalise liigirohkuse eest seisev orkester, on LOOPING - jättes maha elektrikitarrid - otsustanud lahkuda meinstriimiradadelt ja resoneerida elegantselt nagu elevandid."



Rohkem lugusid leiab myspace'st ja plaati saab osta siit.


LITTLE TONGUE VIBRATION ORCHESTRA

Jällegi üks tore džungel, kus elutsevad parmupillid, trummikomplekt, tablad, hang, didgeridoo, kitarr, viiul, vokaalid ja mõnikord muudki elukad.



Mõned parema kvaliteediga lood on üleval myspace's.


J.M. NASIM - The Psychedelic Jew's Harp

Esiteks, kuulake mõned loo näidised siit. Vähemalt mina poleks osanud ise selle peale tulla, et kõik need lood on mänginud laivis ühe inimese poolt. Ei mingit loopimist, sämpleid ega multi-trackingut. Parmupillist läheb heli (kuhu mõnikord lisandub mängu aeg ümisemine) otse programmeeritud automeeritud protsessoritesse, kus parmupillil mängitava põhjal genereeritakse (minu meelest peamiselt step sequence'il põhinev) rütm ja elektrooniline taust.

J.M. Nasim: "The Psychedelic Jew’s Harp project appeared as a vision several years ago and continues to serve my life as a navigator and teacher. My wish would be that this music manifest inspiration in the mind and heart of the listener."

Veel parmupillifilosoofiat leiab tema kodulehelt.

JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind"
Lõpetuseks midagi parmupillifriikidele. Vladimir Markov, Prass Olga ja Aksenty Beskrovniy on moodustanud improvisatsioonil põhineva parmupillitrio, salvestanud plaadi (kõik lood on stuudios improviseeritud) ning teinud selle tasuta allalaetavaks. Üks lustakas lugu neilt: http://www.archive.org/download/BmpSongOfTheWind2011/12WereGoingToYou.mp3

Loe rohkem ja lae album alla SIIT.

Saturday, October 8, 2011

Dan moi ehk Vietnami parmupill

Dan moi on Hmongide (vähemusrahvus Vietnami, Tai, Laose ja Hiina mägedes) rahvuspill - lapik, kerge ja tänapäeval valmistatud enamasti messingist. Dan moi tähendab vietnami keeles "huulte pill", hmongi keeles öeldakse dan moi kohta "ncas". Suure tõenäosusega olid maailma esimesed parmupillid luust või bambusest (bambust pille tehakse jõudsalt ka tänapäeval) ja pärinesid Aasiast. Lihtsustatult võib öelda, et dan moi on nende samade ürgsete pillide metallist järeltulija.

Mängutehnika peamine erinevus lääne tüüpi pillidega võrreldes on, et oma kerguse tõttu ei pea dan moi'd vastu hambaid suruma, vaid võib mängida huulte pealt, mis annab suule ja keelele veidi rohkem vabadust ning avaldab vasakule käele vähem pinget. Siiski, pole mõtet kõrvutada tavalist parmupilli ja dan moi'd mõeldes, et kumb on parem. Nad on väga erinevad pillid, erineva tehnika ja repertuaariga ning üks ei saa asendada teist.

Lugu räägib, et metallist dan moi'de valmistamine sai Vietnamis hoo sisse pärast Vietnami sõda, kui maa oli padrunikestade ja muu sõjavarustuse näol ammendamatu toormaterjaliga kaetud. Avastati, et padrunikestast tehtud pill on vali, hea sustainiga ja ülemheliderohkem kui bambusest suguvend. Minu meelest on see väga ilus mõte, et teha relvadest hoopis pillid.

Hmongid ise olevat kasutanud parmupilli peamiselt kurameerimiseks.
"Noored hmongid on väga häbelikud. Kui nad armuvad ei räägi nad sellest kellelegi ega käi kohtingutel. Küll aga lähevad poisid öösel tüdrukutele seina taha ja kasutavad parmupilli, et läbi seina oma tundeid väljendada" kirjeldab Chong Moua Lee siin Joan Rabinowitz'i poolt kirja pandud artiklis.

Tundub, et hmongidel on mingisugune üsna täpne parmupillikeel, mille mittetundjatesse vähemalt üks hmong suhtub kui kehvematesse mängijatesse. Sest ühe laheda video alt leidsin taolise kommentaari: "iam the real hmong......Now can anybody make it talks? if is not talking then your not playing it right...." Küllap selline suhtumine on pigem erand, aga annab siiski aimu hmongide parmupillikeele traditsioonidest.

Siin aga üks video "mikrofoniga rünnatud" hmongi naisest. Ta ei ole küll video võtmise hetkel väga teemas, aga annab aimu hmongide omapärasest mängutehnikast, mida lääne mängijate videotes nii väga ei näe.


Dan moil on palju sugulasi. Neist võib-olla tuntum on hoho ehk khou xiang ehk mitu väikest dan moi'd ühte punti köidetuna. Tutvustan teile minu teada parimat khou xiang'i mängijat, Wang Li:


------------------------------------------------------------

KUI SOOVID, OSTA MINULT DAN MOI

Kui kellelgi on soovi endale dan moi saada, siis ma tellisin neid hulgi ja müün 5 eurot tükk, mis on umbes kolm korda odavam kui Universaal universumis. Kes soovib, kirjutage mulle meisterjaan (ätt) gmail (punkt) komm.

Ja inimestele, kellel juba dan moi on olemas tegin ma väikese õpetusvideo, kus näitan, kuidas saundi veidike parandada, kui on kehv pill sattunud, ja kuidas häälestada:

Saturday, October 1, 2011

Parmupill kui eriline pill

Kes on rohkem parmupilli mänginud, on kindlasti tähele pannud, et pärast mängimist on veidi teistsugune tunne. Tuleb see rütmistatud hingamisest, mis tekitab kerget eufooriat; võimsatest vibratsioonidest, mis mõjutavad aju alfa-, beta- ja gammalaineid, juhtides mängijat ülemisse, keskmisse või alumisse ilma; kosmilisest sidemest igavikuga, kogemata mängides viisi, mida 1000 aastat tagasi mängis šamaan või millestki muust - on kõiksugu teooriaid, aga midagi parmupilli juures on, mis mõjutab teadvusseisundit tugevamalt kui näiteks kitarr.

Parmupill on väga intiimne ja füüsiline instrument. Mina isiklikult laenaks võõrale inimesele igal juhul kergema südamega oma autot kui oma parmupilli. Võib-olla mängib selle juures rolli parmupilli mängimismeetod - suu, sülg, keel -, aga kes teab. Parmupill ja inimene täiendavad teineteist nagu kitarri kael ja kõlakast. Parmupill ei kõla ilma suuõõneta ja inimene ei saa mängida parmupilli ilma parmupillita. Tihtipeale öeldakse, et parmupill ja inimene saavad aja jooksul üheks. Paljud mängijad korraldavad oma pillile matused, kui see katki läheb.

Tõlgin ühe lõigu Vene parmupillimeistri Valery Eroshev'i artiklist:
"Iga parmupill vajab erilist hoolt. Sa peaksid saama parmupilliga energeetiliselt võimalikult lähedaseks. Mina, näiteks, kannan oma parmupilli alati endaga kaasas - taskus või kusagil mujal käeulatuses. See aitab mõista parmupilli hinge ja seda paremini mängida. On üks maagiline nähtus, mida olen täheldanud ja soovitan algajal proovida. Kui midagi on valesti, kui sa alustad mängimist, ära muretse selle pärast. Kanna parmupilli endaga mõnda aega kaasas ja ma kinnitan, et juba päevast piisab, et asjalood paraneksid."

Lisaks enda teadvusseisundi muutmisele on palju kirjeldusi parmupilli kasutamisest šamanistlikul ravitsemisel. Üks lugu (leitud siit blogist) jakuudi šamaanist ja parmupillivirtuoosist Spiridon Spiridonovich Shishiginist: Spiridon rääkis mulle ilusa loo parmupilli abil ravitsemisest. Tema juurde tuli üks vana ja väga haige mees. Spiridon pani mehe jõekaldale istuma ja hakkas mängima. Lihtsalt mängis tundide viisi ja palus vaimudel "haigus" maha pesta ja jõevooluga ära kanda ning mees sai terveks.

Kuigi Valery Eroshev väidab, et parmupilli abil transsi minemine on lihtne, tasub meeles pidada, et enamik lihtsaid asju on tegelikult üsna rasked. Minu jaoks on kasulik olnud ühe teise parmupillimeistri, Valdimir Potkini õpetus: "Ärge kiirustage erinevate "šamanistlike" tehnikate rakendamisega - eriti kui te olete need kusagilt raamatust õppinud -, sest ainult tõeline šamaan suudab teile seletada, kuidas ja milleks neid tehnikad kasutada. Mängige lihtsalt enese naudingu jaoks ja kui te olete valmis, ütleb parmupill teile ise, mida tuleb teha. Uskuge mind ja võtke rahulikult. Edu!"

Selles ma arvan, et on tõesti suur tõde. Olen paar korda mõelnud, et nii, nüüd ma istun maha, hakkan mängima ja üritan transsi minna. Kahjuks on sellise alguse puhul alati mingi kramp sisse jäänud ja vähemalt minu jaoks ei ole transist küll asja saanud. Ma arvan, et ma enam-vähem tean, mis transs on ja kõige lähedamale olen ma sellele kindlasti jõudnud just siis, kui ma otseselt ei ole üritanud seda saavutada.

Tõsi on, et transsi mängimine eeldab küll natuke teistsugust lähenemist, kui näiteks harjutamiseks mängimine või mingi viisijupi esitamine. Tuleb ära unustada kõik tehnikad ja nipid ning lihtsalt mängida. Samas, kui endale seada aluseks, et ühtki tehnikat ei tohi kasutada, tundub mäng lihtsalt veidi igav ja ei innusta üldse. Kõige paremad kogemused on minu jaoks olnud need, kus ma esialgu võib-olla olen midagi katsetanud või harjutanud, aga siis end lihtsalt mängima unustanud ja alles pärast mängu aru saanud, et ma tunnen end nüüd umbes samamoodi nagu pärast seenetrippi.

Lõpetuseks, "Põhjapõdrakarjuse lugu" jakuudi suurmeistri, Spiridon Shyshigyn'i esituses:

Friday, September 30, 2011

Kuidas mängida parmupilli - III osa, lisatehnikad

See nimikiri ei ole lõplik ja loodetavasti ei saa ka kunagi lõplik olema.

Vasaku käe sõrmedega teraskeele blokeerimine (techno)


*Üks võimalus on teha nii nagu siin: http://www.youtube.com/watch?v=9MCA7zU38UE
Parmupilli hoitakse pöidla, nimetissõrme ja nimeta sõrmega, nii et keskmine sõrm jääb vabaks. Täpselt samal ajal, kui parem käsi tõmbab keelt (endast eemale tõmmates on seda parem teha), vajutab vasaku käe keskmine sõrm umbes vibu keskelt keele peale ja kostub summutatud terav "tak", järgmise keele tõmbe aeg keelt ei summutada. Summutatud-lahti-summutatud-lahti jne. Et see trance'i moodi kõlaks, peab seda piisavalt kiiresti tegema ja hingamisega tooni võimendama.

*Teine võimalus on teha nii nagu siin: http://www.youtube.com/watch?v=ceEEZQkMp2Y
Noormees siin videos kasutab parmupilli hoidmiseks küll C-asendit, aga seda tehnikat saab kasutada ka kõigi teiste minu esimeses postituses kirjeldatud asenditega. Keel on pidevalt blokeeritud - eriti vahet pole millise sõrmega blokatsioon toimub, peaasi et oleks parajal määral - ja rütm tehakse hingamisega. Pane tähele (kehtib endast eemale mängimise puhul), et kui sa sisse hingad, kõlab keel rohkem kui välja hingates. Ning lühike ja tugev õhu välja või sissetõmme tekitab löögi, samas kui sujuvam sissetõmme tekitab midagi bassi moodi.

*Kolmas blokatsiooni valda kuuluv võimalus on kasutada pöialt, et keelt raami lähedalt natuke ettepoole suruda. Heli on veidi summutatud, aga parmupilli helistik muutub umbes pool tooni kõrgemaks. Siin: http://www.youtube.com/watch?v=POACRbmaR90 umbes neljakümnenda sekundi juures kasutab seda effekti Lawrence Glaister.

Jalg

Juhan Suitsu arvates on lausa kohustuslik, et parmupillimängu juures käib iga löögi peal jalaga mats vastu põrandat. Mina arvan ka, et see annab tõesti palju juurde
ja on ka valjem ning kergemini tehtav kui kõri pealt beatbox või väga intensiivne õhuga rütmitamine, mis muidu täidaksid enam-vähem samat funktsiooni.

Staccato ja teraskeele kiire summutamine sujuva mängu vahele

*
Üks võimalus on parema käe sõrm pärast keele tõmbamist keele otsale kiiresti tagasi tuua, nii et noot vaikib koheselt. Samuti võib kasutada vasakut kätt, et keelt blokeerida.

*
Teine võimalus on kasutada oma huult. Kui parmupill on õigesti suus, tuleb haarata huultega üle raami aisade, nii et keel saab blokeeritud. Eelmise tehnika ees on tal see eelis, et siis ei pea nii palju parema käe peale mõtlema. Saund on ka natukene teine. Väga jäiga või muul viisil ohtliku keelega või kui valesti teha on oht huult veristada, aga enamasti seda ei juhtu.

Kappamine ja tremolo

Kui tõsta küünarnukk üles ja võtta parema käega Kesk-Aasia asend (vt esimest postitust), võib mängida vaheldumisi nimeta-, keskmise ja nimetissõrmega nagu Yann Falquet siin väga hästi mängib: http://www.youtube.com/watch?v=4kR0zxp0gjE
Flamencolik tunnetus aitab kaasa.

Keel

Siin on väga palju võimalusi. Mõned silbid mida proovida: "tš tš tšk", "tšut-tšut" "ta-ta-ta", leiutage ise edasi. Häälikuid muidugi ei ole vaja välja hääldada. Jällegi näide Yann Falquetilt: http://www.youtube.com/watch?v=4kR0zxp0gjE

Beatbox

Prantsusmaal väga levinud - otsing "jew's harp + beatbox" ei anna kaugeltki nii palju vasteid kui "guimbarde + beatbox". Soovitan youtube'st otsida beatboxi õpetusi ja harjutada kõri pealt basstrummi tegemist. Mul endalgi on see harjutamine parasjagu käsil ja mõned beatboxikaugemad inimesed petan juba ära. Paar näidet parmupillibeatboxist:
http://www.youtube.com/watch?v=5GQ_jOPfhzE
http://www.youtube.com/watch?v=rqjAYBmLfPM

"Trrrr"

*Kõlab nii: http://www.youtube.com/watch?v=A66SULQjizc
Ma ise seda kahjuks teha ei saa, kuna ma ei oska "R"i hääldada. Tõlgin youtube'st selles samas videos mänginud tüübi õpetuse: "Seda on lihtsam teha, kui sa oled heebrea keele rääkija. Proovi põristada "R"i aga ilma hääleta, puhudes lihtsalt õhku välja. See peaks kõlama nagu kassi nurrumine. Kui sa õhku välja puhud, peaks keele tagumine osa lööma vastu suulage. Nagu heebrea "R", või vene veerev "R""

Mordent
Väidetavalt leiutas selle tehnika Vladiswar Nadishana, muusik ja videoartist Siberist. Pilli tuleb hoida pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrmega. Nimeta sõrm on aisa peal ja kui parema käega on keelt tõmmatud, võib nimetissõrme küüne korraks õrnalt vastu keelt panna, mis teeb hetkeks põhitooni kõrgemaks. Seda on parem teha pilliga, millel on hea sustain ja küünega, mis ei ole kõige lühem. Helinäide Robert Vandre lehelt.


Thursday, September 29, 2011

Kuidas mängida parmupilli - II osa, nootide leidmine

Kunagi ma arvasin, et kõik noodid ja nende intervallid on suhteliselt juhuslikult välja mõeldud ja nüüd kokkuleppeliselt reegliks tehtud. Paar aastat tagasi tänu ülemheliteooriaga tutvumisele sain teada, et päris nii see ikkagi ei ole. Nimelt, loodusseadused on sellised, et kui võtta mingisugune heli, ütleme näiteks üksiku parmupillikeele heli, ja hakata uurima, mida see heli endas sisaldab, siis ta sisaldab palju erinevat, aga mõned nüansid (ülemhelid) tõusevad esile ja need moodustavadki ülemheliskaala. Põhimõtteliselt see tähendab, et muusikat ja ka meloodiat võib leida kõiges - tuleb lihtsalt osata kuulata.

Kui aga teil või teie kuulajatel parajasti ei ole jaksu või võimalust peentasanditele minna, et maailma loomise heli kuulata, on hea mõte veidi kaasa aidata, proovides oma suu kuju abil erinevaid ülemtoone võimendada, et eristuks soovitud meloodia. Selleks on olemas ka üsna selge tehnika.

Kes tahab ülemheliteooriast täpsemalt teada, soovitan lugeda
Vladimir Markovi saiti: http://www.varganist.ru/41e.html
ja Robert Vandre saiti: http://www.rvandre.de/tones.html#Natural

Neil saitidel on parmupillinootide leidmist üsna põhjalikult kirjeldatud. Ma sama asja ei hakka siia ümber tõlkima, vaid soovitan seda lihtsalt juurde lugeda. Siin blogis püüan seletada nii nagu ma soovin, et mulle oleks seletatud.

*Esiteks, teen teid teadlikuks sellest, et kurgul on kaks põhiasendit: kinni ja lahti. Loomulikus lõdvestunud asendis on kurk lahti. Kinni on kurk aga näiteks siis, kui hakkad ütlema "K", aga ei lase häälikut lahti. Kinnise kurguga ei saa suu kaudu hingata.

*See öeldud. Kõigepealt soovitan üles otsida kolmkõla - näiteks C-duuris Do-Mi-Sol. Need kolm nooti saab võtta lahtise kurguga. Mängi järjest Do-Mi-Sol-Mi-Do, proovides erinevaid keele asendeid, kuni leiad enam-vähem õige koha. Do puhul on keel all, Mi ajal liigub üles ja Sol on veel kõrgemal. Do'st allapoole jääb veel 4 kättesaadavat nooti, nii et päris ekstreemselt suureks ei ole mõtet suud Do jaoks ajada. Mina tegin alguses selle vea, et oletasin, et Do ajal on keel nii maas kui saab, Mi ajal tõusab umbes suuõõne keskele ja Sol ajal on vastu suulage. Tegelikult jäävad kõik need kolm nooti suuõõne keskmest veidi allapoole ja on üsna ligistikku, nii et pigem võib endale võtta ülesandeks keelega võimalikult väikeseid liigutusi teha.

*Edasi harjutamiseks on parem, kui teil ei ole see kõige odavam Austria suveniirpill, kuna sellega, kui ei ole just väga vedanud, tavaliselt ei saa kõiki noote hästi kätte. Samuti, väga madalatele pillidele kehtivad veidi teised reeglid. Pillid kõrgest F'ist kuni A'ni on hea vahemik ülemhelide mängimiseks.

*Järgmisena tulevad mängu kurgu asendid. Parmupilli heliredeli mängimine käib nii, et kui teil lahtise lahtise kurguga kolmkõla on käes, tuleb iga kolmkõla noodi järele lisada noot sama keele asendiga, aga kinnise kurguga.

Do - 1 keele asend, lahtine kurk
Re - 1 keele asend, kinnine kurk
Mi - 2 keele asend, lahtine kurk
Fa - 2 keele asend, kinnine kurk
Sol - 3 keele asend, lahtine kurk
La - 3 keele asend, kinnine kurk
Si - 4 keele asend, jne

*Parmupilli heliredel ei ole tavaline harmooniline heliredel. On väiksed kõrvalekalded ja neid oleks kasulik juba enne harjutama asumist teada. Vladimir Markovil on SIIN üleval mõned head harjutused algajale, parmupilliheliredelid ja ühtlasi, kui te muusikaga varem tegelenud ei ole, saate sealt kuulata, kuidas kõlab kolmkõla.

*Nagu Markovgi kirjutab, saab parmupillil tegelikult mängida üle kahe oktaavi, heade madalate pillidega isegi kolm, aga ma oletan, et kui teil juba see esimene põhiline skaala selge on, oskate tunde järgi ka ülejäänud vajaminevad noodid üles leida. Kui ei, lugege Markovi lehte.

Mul läks nii, et kolmkõla sain juba iseõppimisstaadiumis intuitiivselt selgeks. Kurgu sulgemise ja avamise tehnikast kuulsin Viljandi Folgil Cätlin Jaago parmupilliõpitoas ja siis läks umbes nädal, et sellega veidike harjuda ja seda kontrollida ning veel umbes nädal, et aru saada, et ma mõnedest asjadest olen siiski valesti aru saanud. Olen näinud inimesi, kes usinalt harjutades saavad paari päevaga nipi kätte.

Kurgutehnika on üks kasulik ja huvitav võimalus. Aga ei saa öelda, et kurgutehnika kasutamine oleks parmupillimänguhierarhias kõrgemal, kui selle mitte kasutamine. See on nii lihtsalt sellepärast, et parmupillimänguhierarhiat ei ole olemas. (Kas pole tore parmupillist mõelda, kui millestki hierarhiatele vastanduvast?) Olen kuulnud vanu parmupillisalvestusi ja sealt tundusid mulle huvitavamad ja elusamad just need, kus viis ei olnud äratuntav ja noodistatav. Proovin kunagi mõned sellised salvestused enda kätte saada ja siia üles panna.

Lõpetuseks, kurgutehnikaga mängitud "Põhjapõdrakarjuse laul", mängib seesama Vladimir Markov kelle saidile ma olen siin viidanud.